Teade!

Kolmas isik

...

Miks kohtutäitur ei ole arestimise akti märkinud võlgniku ülalpeetavaid?

Kohtutäitur arvestab arestimisaktis ülalpeetavatega juhul, kui võlgnik on kohtutäiturit ülalpeetavate olemasolust teavitanud. Kuni kohtutäitur ei ole arestimisakti muutnud, ei või tööandja iseseisvalt muuta kinnipeetava summa suurust.

Saime küll võlgniku töötasu arestimise akti, kuid kanname töötasu võlgniku kontole, sest kohtutäitur saab raha kontolt niikuinii kätte. Kas see on seaduslik?

Arestimisakt on tööandjale täitmiseks kohustuslik ning kinnipidamised tuleb teostada ja ülekanda vastavalt arestimise aktile ja ülekanda kohtutäituri ametialasele arveldusarvele.

Maksegraafik ja kinnipidamiste teostamise järjekord.

Töötaja on sõlminud kohtutäituri juures nõude tasumiseks graafiku ning palunud graafiku makseid pidada kinni töötasust. Töötaja töötasu on aga juba varem teise kohtutäituri poolt arestitud. Millises järjekorras peaksin sellisel juhul kinnipidamisi teostama?

Arestimise aktid täidetakse üldjuhul nende laekumise järjekorras. Kui võlgnik on sõlminud maksegraafiku ning palunud igakuise osamakse pidada kinni otse töötasust, siis on võlgniku tööandja kohustatud igakuise osamakse kinni pidama võlgniku töötasust ning kandma kohtutäituri kontole igakuselt, olenemata kas võlgnikule väljamaksmiseks jääb seadusega sätestatud miinimum või mitte.

Näide: tööandja sai 1. septembril töötasu aresti nr 1 ning 15. septembril töötasu aresti nr 2 (võlgnik on sõlminud graafiku igakuiseks makseks 300 eurot ning andnud nõusoleku miinimumist kinnipidamise teostamiseks). Töötasu alammäär 470 eurot. Tööndja peaks sellisel juhul võlgniku töötasust esmalt kinni pidama 300 eurot aresti nr 2 katteks. Töötajale jääb kätte 170 (470-300) eurot. Järgmisena peab tööandja kinni aresti nr 1 katteks 470 eurot ületava summa.

Mida tähendab: „arestimisele ei kuulu 1 miinimum“?

Töötasust ei kuulu kinnipidamisele summa, mis vastab töötasu alammäärale, sestnimetatud summa kuulub väljamaksmisele töötajale.

Alammäär muutub vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele ning 2017 aastal on selleks 470 eurot. Alammäära ületav töötasu osa tuleb kanda kohtutäituri ametialasele arveldusarvele.

Saime kohtutäiturilt „Rahalise nõude arestimise akti“, mida peaksime tegema?

Kui tööandjale saadetakse rahalise nõude arestimise akt, tuleb võlgnikule väljamaksmisele kuuluv summa (akti märgitud nõude ulatuses) kanda kohtutäituri ametialasele arveldusarvele.

Kui kinnipidamisest ei jätku kogu nõude rahuldamiseks, teostatakse kinnipidamisi, kuni kogu nõue saab täidetud.

Miks ei ole kohtutäitur jätnud töötajale miinimumi?

Kui võlgnikul on mitu töökohta, lubatakse väljamakse töötasu alammäära ulatuses vaid ühes nendest.

Teistes töökohtades arestitakse töötasu täies ulatuses.

Töötaja töötab osalise tööajaga. Kas ja kuidas peame kinnipidamise juures arvestama mittearestitavat miinimumi?

Osalise tööaja puhul tuleb lähtuda kinnipidamiste tegemisel miinimum tunnitasust, aga mitte miinimum kuutasust.

Näiteks: osalise tööajaga töötaja on kalendrikuus töötanud 80 tundi ja tema väljateenitud töötasu sellel kuul on 400 eurot ehk 5 eurot/tund. Kui tunnitasu alammäär on 2,78 eurot, siis antud näite puhul tuleks pidada töötasust kinni 177.60 eurot [(5 - 2.78) x 80].

Milline summa kuulub kinnipidamisele elatise nõude korral, kui töötajal on miinimum töötasu?

Tulumaksuga ei maksustata elatist (Tulumaksuseadus § 19 lg 3 p 11).  Seega tuleb elatis maksta vastavalt kehtivale miinimumile, milleks 2017 aastal on 235 eurot/kuus ning see arvestatakse elatise maksja netopalgast. Kui võlgnik saab miinimumtasu, siis elatise maksjale endale jääb kätte väiksem summa, kui elatise saajale. Kui võlgniku brutopalk on 470 eurot ning netopalk 396.46 eurot (eeldusel, et on sõlmitud leping II pensionisamba makseteks), siis kinnipeetud elatis on 235 eurot ning väljamakse võlgnikule 161.46 eurot.