Milline peab välja nägema avaldus (arestist vabastamine, graafiku avaldus, miinimumi jätmine jne) ja kas see peab olema allkirjastatud? Kas sobivad ka digitaalallkiri või skänneritud avaldus?


Täitemenetluses puudub avalduse või taotluse puhul vorminõue. Küll aga peab olema tuvastatav isik, kes kohtutäiturile avalduse või selgitustaotluse esitab.

Avalduse sisu võib kirjutada vabas vormis, kuid peaks isiku tuvastamise eesmärgil sisaldama minimaalselt nime, aadressi (sh e-post) ja isikukoodi või sünniaega. Samuti pöördumise sisu ja lõpetuseks allkirja, mille võib anda ka digitaalselt. Vajadusel võib lisada pöördumise motiive kinnitavad tõendid. Kõik avaldused esitatakse kohtutäiturile eesti keeles. Muus kui eesti keeles avalduse esitamine peab olema eelnevalt kohtutäituriga kokku lepitud.

Kõik artiklid

Võlgade sissenõudmine. Mis vahe on kohtutäituril ja inkassol?

Reporter.ee / 2. november 2016

Elatisabist

Kanal2 Reporter / 3.01.2017 19:00

Miks kohtutäitur ei ole arestimise akti märkinud võlgniku ülalpeetavaid?

Kohtutäitur arvestab arestimisaktis ülalpeetavatega juhul, kui võlgnik on kohtutäiturit ülalpeetavate olemasolust teavitanud. Kuni kohtutäitur ei ole arestimisakti muutnud, ei või tööandja iseseisvalt muuta kinnipeetava summa suurust.

Saime küll võlgniku töötasu arestimise akti, kuid kanname töötasu võlgniku kontole, sest kohtutäitur saab raha kontolt niikuinii kätte. Kas see on seaduslik?

Arestimisakt on tööandjale täitmiseks kohustuslik ning kinnipidamised tuleb teostada ja ülekanda vastavalt arestimise aktile ja ülekanda kohtutäituri ametialasele arveldusarvele.

Maksegraafik ja kinnipidamiste teostamise järjekord.

Töötaja on sõlminud kohtutäituri juures nõude tasumiseks graafiku ning palunud graafiku makseid pidada kinni töötasust. Töötaja töötasu on aga juba varem teise kohtutäituri poolt arestitud. Millises järjekorras peaksin sellisel juhul kinnipidamisi teostama?

Arestimise aktid täidetakse üldjuhul nende laekumise järjekorras. Kui võlgnik on sõlminud maksegraafiku ning palunud igakuise osamakse pidada kinni otse töötasust, siis on võlgniku tööandja kohustatud igakuise osamakse kinni pidama võlgniku töötasust ning kandma kohtutäituri kontole igakuselt, olenemata kas võlgnikule väljamaksmiseks jääb seadusega sätestatud miinimum või mitte.

Näide: tööandja sai 1. septembril töötasu aresti nr 1 ning 15. septembril töötasu aresti nr 2 (võlgnik on sõlminud graafiku igakuiseks makseks 300 eurot ning andnud nõusoleku miinimumist kinnipidamise teostamiseks). Töötasu alammäär 470 eurot. Tööndja peaks sellisel juhul võlgniku töötasust esmalt kinni pidama 300 eurot aresti nr 2 katteks. Töötajale jääb kätte 170 (470-300) eurot. Järgmisena peab tööandja kinni aresti nr 1 katteks 470 eurot ületava summa.

Mida tähendab: „arestimisele ei kuulu 1 miinimum“?

Töötasust ei kuulu kinnipidamisele summa, mis vastab töötasu alammäärale, sestnimetatud summa kuulub väljamaksmisele töötajale.

Alammäär muutub vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele ning 2017 aastal on selleks 470 eurot. Alammäära ületav töötasu osa tuleb kanda kohtutäituri ametialasele arveldusarvele.

Saime kohtutäiturilt „Rahalise nõude arestimise akti“, mida peaksime tegema?

Kui tööandjale saadetakse rahalise nõude arestimise akt, tuleb võlgnikule väljamaksmisele kuuluv summa (akti märgitud nõude ulatuses) kanda kohtutäituri ametialasele arveldusarvele.

Kui kinnipidamisest ei jätku kogu nõude rahuldamiseks, teostatakse kinnipidamisi, kuni kogu nõue saab täidetud.

Miks ei ole kohtutäitur jätnud töötajale miinimumi?

Kui võlgnikul on mitu töökohta, lubatakse väljamakse töötasu alammäära ulatuses vaid ühes nendest.

Teistes töökohtades arestitakse töötasu täies ulatuses.

Töötaja töötab osalise tööajaga. Kas ja kuidas peame kinnipidamise juures arvestama mittearestitavat miinimumi?

Osalise tööaja puhul tuleb lähtuda kinnipidamiste tegemisel miinimum tunnitasust, aga mitte miinimum kuutasust.

Näiteks: osalise tööajaga töötaja on kalendrikuus töötanud 80 tundi ja tema väljateenitud töötasu sellel kuul on 400 eurot ehk 5 eurot/tund. Kui tunnitasu alammäär on 2,78 eurot, siis antud näite puhul tuleks pidada töötasust kinni 177.60 eurot [(5 - 2.78) x 80].

Milline summa kuulub kinnipidamisele elatise nõude korral, kui töötajal on miinimum töötasu?

Tulumaksuga ei maksustata elatist (Tulumaksuseadus § 19 lg 3 p 11).  Seega tuleb elatis maksta vastavalt kehtivale miinimumile, milleks 2017 aastal on 235 eurot/kuus ning see arvestatakse elatise maksja netopalgast. Kui võlgnik saab miinimumtasu, siis elatise maksjale endale jääb kätte väiksem summa, kui elatise saajale. Kui võlgniku brutopalk on 470 eurot ning netopalk 396.46 eurot (eeldusel, et on sõlmitud leping II pensionisamba makseteks), siis kinnipeetud elatis on 235 eurot ning väljamakse võlgnikule 161.46 eurot.

Millal nõue aegub?

Erinevatel nõuetel on erinevad aegumistähtajad. Näiteks tsiviilnõuete (võlg, kohustav toiming, kohtutäituri tasu) aegumistähtaeg on 10 aastat. Aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest. Aegumine katkeb ning algab uuesti nõude täitmisele pööramisega. Tsiviilnõuetele kohtutäitur aegumist ei kohalda ning seda tuleb võlgnikul täiendavalt taotleda kohtu kaudu.

Karistusõiguslike nõuete aegumistähtajad on sätestatud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 ja nendele kohaldab aegumist kohtutäitur. Aegumise kohaldamiseks ei ole kindlat ajavahemikku, sest mõjutavaks teguriks võivad olla karistuse määramise aeg,  raskusaste, vangistuses viibimise või aresti kandmise aeg jne. Aegumise kuupäeva täpsemaks teadasaamiseks tuleb pöörduda oma kohtutäituri poole.

Väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmine aegub, kui täitmisele pööratud rahatrahvi ei ole sisse nõutud 4 aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest.

Kriminaalasjas  tehtud kohtulahendist tulenev rahalise karistuse ja varalise karistuse sundtäitmine aegub , kui seda ei ole sisse nõutud 7 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Milline peab välja nägema avaldus (arestist vabastamine, graafiku avaldus, miinimumi jätmine jne) ja kas see peab olema allkirjastatud? Kas sobivad ka digitaalallkiri või skänneritud avaldus?

Täitemenetluses puudub avalduse või taotluse puhul vorminõue. Küll aga peab olema tuvastatav isik, kes kohtutäiturile avalduse või selgitustaotluse esitab.

Avalduse sisu võib kirjutada vabas vormis, kuid peaks isiku tuvastamise eesmärgil sisaldama minimaalselt nime, aadressi (sh e-post) ja isikukoodi või sünniaega. Samuti pöördumise sisu ja lõpetuseks allkirja, mille võib anda ka digitaalselt. Vajadusel võib lisada pöördumise motiive kinnitavad tõendid. Kõik avaldused esitatakse kohtutäiturile eesti keeles. Muus kui eesti keeles avalduse esitamine peab olema eelnevalt kohtutäituriga kokku lepitud.

Ma ei ole trahviteadet  (hoiatustrahvi) saanud.  Kuidas sissenõudja (PPA, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet jt) need võlgnikele toimetab?

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 54³ lg 1 võib sissenõudja (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ja/või Politsei- Ja Piirivalveamet) trahviteate saata posti teel tähtkirjaga füüsilise isiku rahvastikuregistrijärgsele aadressile või krüpteeritud kujul elektrooniliselt riigiportaalis Eesti.ee aktiveeritud isikupõhisele „@eesti.ee“ elektronposti aadressile. Trahviteated, mida ei õnnestu füüsilisele isikule tähtkirjaga kätte toimetada, avaldatakse VTMS § § 54³ lg 3 alusel kahel korral väljaandes Ametlikud Teadaanded  ning loetakse kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval. Juriidilisele isikule edastatakse trahviteade kas lihtkirjana või elektrooniliselt e-posti aadressile (alus VTMS § 54³ lg 4).

Juriidilise isiku registrisse kantud aadressil või registris avaldatud elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud kolmkümmend päeva selle saatmisest. Üldmenetluse otsusele tuleb isikul endal järgi minna ja see loetakse seaduse järgi kättetoimetatuks protokollis näidatud kuupäeval ka sel juhul, kui rikkuja sellele järele ei läinud.

Täpsema informatsiooni saamiseks trahviteate ja/või teiste täitedokumentide kättetoimetamise osas on võlgnikul õigus pöörduda sissenõudja (PPA/MUPO) poole.

Sain e-kirja, et mulle soovitakse edastada dokumente – mis dokumendid need on?

Tegemist on menetlusdokumentidega ja nende kättetoimetamiseks soovib kohtutäitur kindlaks teha adressaadi kontaktandmed. Vastuses tuleb märkida nii oma kontaktandmed kui ka vastus dokumentide kättesaamise viisi kohta.

Miks saadetakse töökohta teade töötasu aresti kohta, kui pangakontod on juba niikuinii arestitud?

Menetluse efektiivsuse huvides saadab kohtutäitur nii töötasu kui ka pangakonto arestimisaktid välja samaaegselt. Konto ja töötasu arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses ning selle täitmise järel vabastatakse need aresti alt.

Kui kiiresti jõuavad rahad läbi täituri võlausaldajani?

4-10 tööpäeva jooksul alates raha kohtutäituri ametikontole laekumisest.

Kui suur võiks olla minimaalne igakuine tagasimakse suurus?

Makse suurus peab olema reaalne summa, mida võlgnik suudab igakuiselt tasuda. Ei ole mõtet sõlmida maksegraafikut, mida ei suudeta täita.

Millal kannab kohtutäitur raha edasi sissenõudjale?

Seadusest tulenevalt 4-10 tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametikontole laekumisest arvates.

Miks pole mulle jäetud elatusmiinimumi kasutamise võimalust?

Elatusmiinimum peab olema tagatud igale kodanikule, kuid selleks on mõned eeltingimused. Olulisim neist on oma sissetuleku ning selle suuruse tõendamine. Sissetulekuks loetakse töötasu, aga ka päevaraha, millegi kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, kaupa, teenust jne. Kui teil puudub pidev sissetulek , ei saa kohtutäitur elatusmiinimumi garanteerida.

Kohtutäituriga tuleb ühenduda iga kord, kui võlgnik asub tööle uues kohas või kontole hakkab laekuma muu sissetulek, mis arestimisele ei kuulu. Täiturile tuleb esitada avaldus arvelduskonto kasutamiseks seaduses sätestatud ulatuses. Kui võlgniku kontole ei laeku sissetulekut või ta pole esitanud eelmainitud avaldust, arestitakse kõik tema kontod täies ulatuses.

Miks pean esitama konto väljavõtte, ehkki seal ei toimu juba aastaid midagi?

Raha liikumine kontol ei ole kohtutäiturile kahjuks nähtav, sest see teave kuulub pangasaladuse hulka. Väljavõte aitab tõendada, et kontole ei laeku töötasu ega muid sissetulekuid.

Kas oleks võimalik sõlmida maksegraafik?

Maksegraafiku sõlmimiseks peab olema sissenõudja nõusolek. Avaldus maksegraafiku koostamiseks tuleb esitada kohtutäiturile, kes edastab avalduse sissenõudjale. Kui sissenõudja nõustub esitatud tingimustega koostab kohtutäitur maksegraafiku. Kui sissenõudja nõusolekut ei anna, jätkatakse täitemenetlust tavapärasel viisil.

Kui suur on minimaalne osamakse suurus?

Osamakse suurus peab olema reaalne summa mida võlgnik suudab igakuiselt tasuda. Ei ole mõtet sõlmida maksegraafikut mida täita ei suudeta.

Kuidas valida kohtutäiturit?

Kohtutäituri valik on otseses seoses võlgniku elu- või asukohaga, samuti võlgniku vara asukohaga. Kohtutäiturid tegutsevad Eestis neljas maakohtu piirkonnas- Harjumaal, Pärnumaal,Tartumaal  ja Virumaal . Selle järgi tuleks valida ka kohtutäitur.

Ühinenud Kohtutäiturite tööpiirkond on Harju.

Milliseid dokumente kohtutäitur täidab?

Kohtutäitur täidab 35 eri liiki täitedokumente. Nimekiri nendest dokumentidest on kirjas Täitemenetluse seadustikus. Lepi kokku aeg nõustamiseks ning selgitame täitemenetluse algatamise ja läbiviimise võimalusi.

Mida teha, et nõue kiiremini täidetud saaks?

Sissenõudja on üldjuhul lähimas kontaktis võlgnikuga ning omab võlgniku asukoha ja vara suhtes ajakohast infot. See info tuleks kohtutäiturile kindlasti edastada juba täitmisavalduse esitamisel ning olla menetluse jooksul samuti aktiivne osapool.